Vabariigi Valitsuse korralduse "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" tervikteksti leiate Riigi Teatajast.
Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari korralduse ja seletuskirja leiate tekstisisestelt linkidelt. Kõik varasemad õigusaktid on kättesaadavad SIIT

• Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

​Kohustus kanda maski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

• 2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele

Loe edasi...

Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete.

Traditsioon võib koosneda ka mitmest erinevast tegevusest üheskoos. Näiteks Eesti pulmakombed.

Sotsioloogia seisukohalt on ühiselt omaks võetud traditsioon see, mis inimestele ühiseid norme anda suudab ja mis paneb inimesed tõhusamalt kui ükski kontroll või politseivalve neid norme ka täitma. Nende normide puhul, mille aeg ja traditsioon on "pühaks" teinud, mõtleb inimene kuidas oma elu ja tegevust kõige paremini korraldada, et vaieldamatute, täitmisele kuuluvate normide piiresse jääda.

Läbi aegade seostatakse traditsioone enim religiooni ja kirikuga. Paljud kiriklikud tähtpäevad on traditsioonid ja tähistatakse sarnaselt nii usklike kui uskmatute poolt, jõulud näiteks.

Loe edasi...

Meelelahutus on meeleolu muutmisele, tõstmisele või parandamisele suunatud tegevus.

Meelelahutuseks võib olla mistahes tegevus (või tegevusetus), mis on vahelduseks, pakub uusi emotsioone, vabastab pingeid vms. Enamasti nimetatakse meelelahutuseks kergeid, sundimatuid tegevusi, ehkki ka ekstreemsport, õudusfilmi vaatamine vms põnevused võivad täita sedasama ülesannet. Aristoteles on rääkinud katarsisest, mis kaasneb tragöödiale kaasaelamisele. Schopenhauer on tähelepanu juhtinud igavusele, mille all sageli kannatavad "vaese hingeeluga" inimesed. Psühholoogiliselt on emotsionaalse seisundi muutumised inimesele vajalikud.

Meelelahutust pakuvad harrastused, kino, teater, kirjandus, ajakirjandus, kunst, tsirkus, sport, muusika, raadio- ja televisioonisaated, internet, mängud, turism jpt. Mõned meelelahutused võivad olla ebaseaduslikud (uimastid, hasartmängud, pornograafia jmt). Meelelahutusele keskenduvad majandusharud (meelelahutustööstused) hõlmavad arenenud maades tähelepanuväärse osa kogumajandusest.